Kogus selle portfoolio koostamine on minu jaoks nagu omamoodi teekond. Mõlemad kaks aastat on olnud väga intensiivsed, murede ja rõõmude rohked, täis üllatusi, imestamist ja rõõmustamist. Portfooliot kokku pannes töötasin uuesti läbi erinevate ainete kodutööd, meenusid õpigrupiga koosveedetud sagedased õhtutunnid, kus valmistasime ette grupitöid. Vaadates uuesti üle juba koostatud enesereflektsioone, tekkis reflektsioonide ja vabakirjutamise suurem tervik, kust hakkas silma ka tekkinud mõttemustri muutus, minu uuenenud lähenemine õppetööde valmistamisel, paranenud motivatsiooni hoidmise oskus tänu õpigrupi tunnetusele. Tehes kokkuvõtet õpitud ainete lõikes, liites neid omavahel selgineb tervikpilt andragoogi olemusest ja mõtestatusest. Nii nagu ka varasemalt olen öelnud, siis reflektsioonide reflekteerimine on justkui erinevate tugevustega kivimite ladumine üksteise peale tugevuse kvaliteedile vastavalt. Portfoolio kokkuvõtte hetkeks olen mõistnud, et ma olen juba andragoog, kes kasutab juba alateadlikult mitmeid õigeid töövõtteid, ma oskan luua õpiruumi, oskan ennast reflekteerida, oskan uusi eesmärke seada ja neist ka kinni hoida. Mul on väga palju väärtuslikke oskusi, mõtteid ja isikuomadusi, mis toetavad mind eluteel. Viimase kahe aastaga on minu ümber tekkinud lisaks varasemalt olemasolevale peretugivõrgustikule ka tugivõrgustik õpingukaaslastest ja uskumatult väärtuslik töökaaslaste võrgustik. Ma olen väga rikas inimene, sest mul on palju mida väärtustada ja hoida.
Edasiseks olen teinud plaane, mis toetavad veelgi rohkem uuenduste sisse toomist, õpitu kinnistamiseks ja ka teadmiste jagamiseks. Mulle meeldib väga praeguse hariduse omandamise stiil, sest meile kui noortele andragoogidele näidatakse kogemusõppe kaudu, kuidas saab uuendusi sisse viia ja milliseid võimalusi on. Tahan edaspidi alati võimalusel kasutada uut lähenemis stiili just kogemuse saamise eesmärgil. Ootan põnevusega, mis on edasises elus õpingute raames mulle lisandumas ja milliseid innovatiivseid lähenemissuundi ise leian.
Tänan südamest inimesi, kes on olnud mulle suureks toeks minu õpingute õnnestumise teel. Suur-suur aitäh minu abikaasa Urmas´le, minu kolmele vaprale tütrekesele Annika´le, Kätlin´le ja Eneli´le. Töökaaslastest märgin kindlasti ära Emma Kinnuneni ja Karen Pere, kes toetasid mind töökollektiivis. Eriti suur tänu on mul enda juhtide osas, kes võimaldasid mulle koolipäevadel vabamat graafikut tööelust, aitäh Kevin Kröönström, Tanel Kümnik ja Deili Matson.