MINA KUI ÕPPIJA

Niikaua, kui ennast mäletan, olen alati olnud natuke isepäine, hästi sihikindel ja suurelt loova stiiliga. Olin juba väga varases nooruses nagu väike täiskasvanu – suured ja selged sihid, lõputud ideed ja julgus teha midagi teistmoodi. Mind ei seganud pidevad keelud ja surved, et kõike tuleb teha nii nagu ette nähtud ja nii, nagu on alati tehtud. Nõukaaegne koolisüsteem - see õppestiil ei sobinud minule. Olin pidevalt trotsi täis, sest täiskasvanud ei saanud aru, mida neile rääkisin teistmoodi tegemisest. Isa ütles mulle sellised sõnad: „Sa oled nii kangekaelne ja põikpäine, kuid sellest hoolimata sobiksid sa ideaalselt kooli direktoriks!“ – olin siis kaheksa aastane. Sain sellest lausest väga palju innustust kogu järgnevateks aastateks, sest hakkasin sel hetkel nägema ennast tulevikus – kus tegelen suuremate inimeste gruppidega ja saan sisse viia loovat lähenemist õppimisele. Olen alates sellest ajast teadlikult kandnud endale omaseid väärtusi, mille sõnastus küll kujunes välja alles täiskasvanueas: tingimusteta armastus; õigus ja võimalus olla mina ise; arendamine ja loovus; julgus valida uus lähenemine/suund.

Hoolimata sellest, et tempo magistriõpingute läbimisel on meeletult kiire ja sisutihe, naudin ma kogu õppeprotsessi. Tajun juba praegu igapäevaselt seda, mida pean pakkuma andragoogina enda õpilastele - see on täiskasvanulik lähenemine, kus iga teooria seotakse eluliste vajadustega. Tajun selgelt ise ka iga algava aine puhul iseendas sisemise motivatsiooni puhangut hetkest, kui leian seose, kus õpitut rakendada saan. Hetkest, kui tekib teooria ja minu elu vahel sild, nii on info omandamine, pikad õppimise õhtud ja valmivate tööde protsess nauditav.

Suures õppimise tuhinas on möödunud kiirelt mõlemad õpingute aastad. Iga kursuse aine ülikooli ajal on jõudnud minu ellu just õigel ajajärgul. Proovin hoolimata suurest väsimusest hoida enda mõtteid ja nägemusi silme ees ja endiselt edasi liikuda koheselt õpitut rakendades. Mõnel semestril on olnud nii suur info üleküllus, et õhtuti loengust koju jõudes tuleb väsinud ajust üles otsida ainekava teema ja päeva algus. Info jõud on võimas tööriist, mis käivitab kiiresti minu ajus seoste tekkimise ja rakendatavuse lõimumise tekkekohad.

Peamine, mida kahe aastaga olen õppinud on mind ümbritseva tugivõrgustiku olemasolu tähtsus ja tunnetus. Olen õnnelik inimene, sest minu ümber on minu toetav pere, hoolivad kursusekaaslased, märkavad õppejõud ja võrratud kolleegid. Igakülgne toetus on vajalik ja oluline. Sama oluline, kui on toetus minule, on ka oluline see, kuidas toetust vastu võtan, kuidas ise toetust pakun ja milline on minu panus koostöö toimimisel. Õpingute edukaks õnnestumiseks on lisaks enda tahtele oluline tunnetada enda ümber olevate inimeste tuge. Kuigi täiskasvanud õppija saab peamist tuge perekonna liikmetelt, on oluline roll ka sõpradel, töökaaslastel, tööandjal. Roosalu (2010) toob välja murekoha, et ainult põhihariduse omandanud ja madalama hariduse taustaga täiskasvanud ei tunneta olulist sõprade poolset toetust õpingutel ning seetõttu on eriti oluline mitmepoolne toetus. Kuigi tööandja toetuse mõju võiks olla kõige suuremalt kogetav, on kahjuks selle valdkonna tugi pigem just kõige nõrgemat tuge pakkuv (Roosalu, 2010). 

Alati, kui alustan ülikooli õpingutes uue aine läbimist, olen kõhkleval seisukohal – miks see aine küll õpingukavas on? Olen alati usaldanud õpingukava koostajaid ja aktsepteerinud nende õpingukavade koostamise pädevust ja ma ei ole pidanud siiani pettuma. Iga läbitav aine on pildike suurest puslest, kus omavaheline ühenduvus on läbiv teema – ükski tükk ei saa jääda üle ega puudu. Nii nagu pusle panekul on ka elukestva õpingu puhul oluline jälgida tükkide sobivust ja suure pildi kokku sobivust korraga. Ühes pusles võib olla identseid tükke, mis sobivad justkui ideaalselt, kuid suure pildi vaatlemisel ja analüüsimisel mõistad, kuhu miski tegelikult sobitub. Sama on ka eluga, ühes konkreetses situatsioonis võib sobida mitu erinevat lahendus situatsiooni. Ka siin on oluline jälgida lahenduste valikul valikute mõjuala ja võimalikke tulemusi. Õpingute ajal ütles ühes loengutunnis lektor Sirli Kriisa: "Mina annan teile rosinad, kuid teie ise otsustate, millise saia sisse need panete." See lause näitab, et loengutest, raamatutest, elukogemusest saadud tõeterad kui rosinad sobivad erinevates olukordades kasutatavaks ja see annab meile loovuse ning vabaduse proovida, katsetada, sobitada erinevates eluhetkedes.

Olen õpingute jooksul tundnud oma emotsioonides nii äikest, päikest, vihma ja pilvitust - kuid iga raskuse ületamine tõstab mind justkui tuhast ja säravamana kui enne. Usun, et kõik positiivne on meid toetav ja kõik raskused on meid õpetavad elukogemused.

Ülikooli aastad on kujunenud kui omamoodi eneseanalüüsimise olümpiaks. Olen pidanud korduvalt ja korduvalt erinevaid aineid läbides koostama eneseanalüüse, viies analüüsi nüansse kokku täiskasvanute koolitaja kutsetegevusega. Juba tundub, et olen ennast edukalt analüüsinud, kui õppejõult, kui külma veena kaela sadav tähelepanekute tulv lükkab mind uuesti analüüsima – analüüsisin lõpuks juba analüüsimist. Üllataval kombel on tänu sellele rohkele analüüsimisele toimunud minus tugev arusaamade ringimõtestamise protsess, läbi mille ka minu isikuomaduste täiustumine. 

Hea eneseanalüüsi korral saab püsivalt enda nõrku külgi toetada ja tugevusi veelgi edasi arendada, suurimaks raskuseks võib kujuneda endale vigade mitte tunnistamine. Hea eneseanalüüsi tagab reflektsiooni mudelite kasutamine, neid samm-sammult läbides selguvad varem või hiljem isikuomaduste või oskuste kitsaskohad.

Väga suure positiivse jälje on jätnud minusse vabakirjutamise tehnika kasutamine. Kirjutamine tühjast kohast pool tundi järjest on kujunenud minu jaoks mõtteid sõeluvaks meetodiks, mõtteid surumata. Vabakirjutamist praktiseerisime nii individuaalsel eesmärgil kui ka grupitööna. Grupikirjutamine andis võimaluse näha ka teiste õppijate nii öelda „kirjutamise käekirja“, nende analüüsivõimet, kriitilisust ja järelduste tegemise oskust, stiili. Grupikirjutamise meetod tõi meile elulise praktilise näite meie omavahelise kogukonna õppe mõjust ja väärtustest. Erinevate reflektsioonimudelite kasutamine andis meile kogemusi ja erinevaid tundmusi. Mõni mudel annab pinnapealsema tulemuse ja mõni mudel koorib mõtted lahti kui sibula, avades mõtteid kiht kihi haaval.

Olles ise praegu õppija rollis, on huvitav tajuda, kuidas andragoogilise õppestiili analüüsimine aitab meil endil hetkel paremini ennast kui õppijat mõista, leida veelgi paremaid õpilahendusi enda jaoks ja kogeda õppejõudude poolt pakutavat andragoogilist lähenemist. See on justkui kogemusõpe, mis näitab meile koheselt endal tunnetatuna, kui meeldiv on andragoogiline õpistiil täiskasvanud õppija puhul. 

Täiskasvanuhariduse teooria alusel on täiskasvanud õppija motiveeritud õppima siis, kui tal on huvi midagi teha. Täiskasvanud õppijate õpivalmiduse toetamisel on oluline õppijale näidata, kuidas on õppimise tulemus praktikas kasutatav, nii tekib sild teooria ja kasutuskohtade vahel – tekib selgus, mida ja miks õpitakse (Lindeman, 1926, viidanud Märja et al., 2021). Täiskasvanu suurimaks ressursiks on tema kogemused ja enesejuhtimise vajadus, seetõttu on mõistlik kaasata täiskasvanu eesmärgi püstitamisse. Teadmine, et täiskasvanuhariduses tuleb kasutada sellist õppimistehnikat (mudelit), mis sobib erinevatest põlvkondadest ja erinevate haridustasemetega inimestele aitab luua paindliku kavaga õppekava ja keskkonna. Naudin ise sellise lähenemisega õppemeetodit.

Kogesin, et õpigruppides õppimine on täisksvanuõppes üks suurima mõjualaga õpiviise. Üheskoos ja üksteiselt õppimine annab korraga nii toetust, kiiremat omastamist, meeskonnana edasiliikumist, rohkemaid lahendusi, sisukaid analüüsivaid vestlusi, rohkemaid vaatepunkte. Peamine, mida enda õpingutel ressursi säästmisena tunnetasin oli aja parem kasutus ehk siis ajaressursi sääst. Jaotades õppijate vahel ära nii kirjanduse lugemine, kodutööde osade ettevalmistus kui ka üksteise tööde ülevaatamise, saime sama ajaga parema ja sisukama ülevaate erinevatest ainevaldkondadest. Rõõm oli näha, kui kiiresti hakkasid õpigrupid koos tööle, kui palju maandas see õpingute alustamisega seonduvat stressi ja aitas hoida motivatsiooni õpingute jätkamiseks.

Õpigruppides töötamine kui ajaressursi sääst ja sisukama tulemuse loomeviis - topelt sääst!