MINU KUI PROFESSIONAALI JA PRAKTIKU ARENG

Kes on professionaal, kust nad tulevad, kuidas kujunevad ja kuidas paljunevad :) ? Olen neid mõtteid mõtisklenud ka juba varasemalt, sest mind on korduvalt nimetatud professionaaliks. Ma ei ole kunagi neid märkimisi tagasi lükanud, sest mingil põhjusel on need inimesed mind selles valdkonnas või küsimuses professionaaliks pidanud. Võimalik, et nad on märganud midagi, mida ma ise ei ole tajunud, märganud, tunnetanud. Mind kõnetas väga kodutöö, kus pidime vestlema oma ala professionaaliga. Mul oli enda intervjueeritavaga Kersti Suun-Deket´ga väga sisukad ja õppimist võimaldavad tunnid. Hiljem, kui kokkuvõtet koostasin, märkasin kui palju on meie lugudes ühiseid jooni. Pean siin silmas eeskätt läbi elu õppimise oskuse rakendamist, enda sihikindluse hoidmist, huvi märkamist ja sisemisele innustusele järgnemist – kõik see teekond kokku on vorminud meist endale märkamatult professionaalideks.

Olen täiesti nõus arusaamaga, et meie teadmised ja oskused on meie elukäigu jooksul nähtust ja kogetust õppimise viljad. Siinkohal on õppimise tõhustamiseks suureks abiks enesereflektsioonid – järjekindel ja mõtestatud enesereflektsioon aitab tõsta õpitu mõistmist ja õppimiskohtade teadvustamist. Usun, et minu kui koolitaja üheks väga tugevaks omaduseks on hea enesejuhtimise oskus. Mida paremini ja oskuslikumalt oskan enda jaoks kohandada ja mugavdada õpisituatsioone, töökohustuste täitmist, ajaplaneerimist, tähtsusjärjekordade loomist, seda paremini oskan seda tegema suunata ka õppijaid. Hindan kõrgelt üksteiselt õppimist ja juba toimivate mustrite kopeerimise katsetamist uutes situatsioonides.

Minu kui uurija üheks kvaliteedimärgi parandajaks osutus kindlasti õpingute ajal läbitöötatud kirjanduslike materjalide hulk ja kvaliteet. Tahan siinkohal kindlasti välja tuua enda hoiakute muutuse, kus nüüd, kui hakkan lugema mingit artiklit või andmestikku, siis vaatan üle, kes on autor, kas allikas on ikka usaldusväärne, kas kirjutaja tähelepanekud on selged ja usaldatavad. Seega minu andmekogumis meetod ja viis on muutunud nii allikate valiku suhtes, allikate leidmise oskuse suhtes, allikakriitilisuse suhtes.

Kuna minu juhtimise ja koolitamise kogemus on aastatepikkune, siis olen selle aja jooksul proovinud ja katsetanud erinevaid mudeleid situatsioonide ja olukordade lahendamisel. Toon siinkohal välja mõned, mis on mulle omaseks saanud ja minu jaoks väärtuslikuks kujunenud:

SMARTA - mudelit kasutan ma igapäevaselt eesmärkide ja sihtide püstitamisel. SMARTA mudeli punktid on nii elulised ja neid on väga kerge meeles pidada. Olen märganud, et kui ma ei saavuta endale seatud sihtmärki sellisena, nagu ette kujutasin, siis olen teinud eesmärgi püstitusel kas midagi tegemata või on eesmärgi sõnastus ebatäpne. Korrigeerides sõnastust ja vaadates üle mudeli punktid, täpsustub eesmärk ja ma saavutan selle. Enim kasutatud on SMART mudel, mille pilti kajastan allpool, kuid töötades juhtival kohal õpetati meile koolitustel, et lisades kõige lõppu veel ühe A, lisandub meie eesmärgile ka ambitsioonikus.

5 MIKS - meetodit kasutan probleemide süvaanalüüsiks, kui tahan kindlat algpõhjust teada. Küsides viis korda MIKS? ja vastates iga kord pikematäislausega jõuan järgmise MIKS? küsimuseni. 

Toon siia ka ühe näite probleemist: Lapsel on koolis paljudes ainetes kahed. 

1 MIKS - Miks on lapsel koolis paljudes ainetes hinneteks kahed? = Tal on kahed, sest ta puudub sagedasti ja ei jõua enam teistele järgi.

2 MIKS - Miks laps puudub koolist sagedasti? = Ta ei taha hommikuti ärgata ja kooli tulla.

3 MIKS - Miks ta ei taha ärgata? = Ta ei taha ärgata, sest matemaatika õppimise koolitööd on tegemata.

4 MIKS - Miks tal on matemaatika õppimise kodutööd tegemata? = Võrrandid mida sellel õppeaastal tuleb kasutada on väga keerulised ja ta ei suuda neid pähe õppida - kui ta saab valemit kasutada, siis oskab lahendada.

5 MIKS - Miks ta vajab valemite kasutamisel toetust? = Kui ta saab valemit kasutada, siis ta saab ülesanded tehtud, tõuseb õpirõõm ja õpimotivatsioon, hommikune ärkamine on meeldiv, ta läheb kooli ja osaleb ka kõikides teistes tundides, mille tulemused on hetkel langemas tänu matemaatilisele raskusele.

Seega - Lapse paljudes ainetes kahed olid tingitud matemaatika raskustest mõjutatud õpimotivatsiooni langusest. Üks väga raske takistus kahjustas ka teisi tulemusi - laps valis lahenduseks meetodi, mida pidas enda kogemustest lähtuvalt väljapääsuks.

GIBBS eneseanalüüsi meetodit - kasutan siis, kui on toimunud mingi olukord, mille kulgemisega ma ei ole rahul ja soovin tuleviku tarbeks teha enda mõtetes või käitumises muudatusi. Olukorra rahulik analüüs, järelduste tegemine ja tegevuskava paikapanek toovad minus oodatavaid muudatusi esile.

VENN´I diagramm - Venni diagrammi näidis valmis ELU projekti raames enesetutvustuse visuaaliks. Enesetutvustuse visuaali eesmärgiks läbi Venn´i diagrammi oli suunata mind minu enda erihuvisid, valdkondlikke huvisid ning motivatsiooni kaardistama. Näidisena välja toodud diagrammi koostamise ajal töötasin ma Viru vanglas kinnises osakonnas täiskasvanud kinnipeetavatega. see analüüsi tüüp aitab mul analüüsida suuremat tervikpilti ja visiooni.

ELU projekti raames töötasin endale välja analüüsimeetodi, kus punktideks on: IDEE, VISUAAL, KOOSDISAIN, PRAKTIKA, EDU ANALÜÜS. Seda meetodit olen kasutanud juba ka haridusasutuses töötamise vältel ja sellest on palju kasu olnud nii töögrupi suuna juhtimisel kui ka enda suure pildi hoidmisel.

Kuna olen suure pildi vaataja, siis nii enda kui ka teiste inimeste kui isiksuste muutuste mõjuala hindan ühiskonna tasandil.

Disainmõtlemiseni jõudsin ülikoolis läbitud aine kaudu, kui viisime läbi professionaalide töövarjutamisi. Tean, et visuaalne külg minus on minu tugev väärtus nii enda aitamisel õppida aga ka siis kui valmistan materjale ette ja illustreerin õpiväljundit. Kõige paremini salvestuvad minu peas erinevad meetodid siis, kui joonistan need ise paberile või otsin meetodit kujutleva pildi (tekib seosemälu). Nii ka disainmõtlemisega. Disainmõtlemise omapäraks on vaheldumisi fookuse laiendamine ja kitsendamine. Minu mõtlemise järgi toimub sellel ajal ajus fookuse laienemise hetkel uute mõtete, faktide ja ideede lisandumine ja fookuse kitsendamise ajal toimub jälle mõtete setitamine, ehk olulise esile kerkimise lubamine. Justkui liikumine - talletamine - liikumine - talletamine.

Nõustamistehnikaid käsitlevates ainetes sain kinnitust enda senise praktika ja kogemuste õigsuse osas. Kuulates erinevaid nõustamise tehnikaid mõistsin, et kasutan kombineeritud stiili, kus kombineerin lähtuvalt nõustatavast. Nõustamise juures tuleb läbida olulised astmed nagu: enda pädevuse mõistmine; grupi koostamine ja ettevalmistamine; aja ja koha valik koos vajalike vahenditega; meetodi valik; grupitöö reeglite, grupidünaamika ja grupi arengufaaside; enesereflektsiooni läbimine. Ning muidugi kogu protsessi vältel nõustaja eetika reeglitest kinni pidamine. Nõustamistehnikate sobivuse ja koolituste õnnestumiste analüüsimisel kasutan eelnevalt välja toodud enesereflektsiooni ja analüüsi meetodeid.