MINA KUI UURIJA

Uute teadmiste ja avastuste avastamisega kaasnev nauditav adrenaliin on tekitanud minus sõltuvuse, mis tõmbab mind kui nähtamatute niitidega uuesti ja uuesti ninapidi raamatutesse, netiavarustesse, loengutundidesse.

Igapäevase uute asjade uurimise, kogemise ja avastamise käigus käitume üsna spontaanselt. Nüüd, valmistades ette enda teist lõputööd olen uuesti sukeldunud uurija maailma, mis on kui sibul, mis koosneb erinevatest kihtidest nagu: uurimisplaanist, uurimise teemast,  uurimisküsimustest, lähenemise meetodist, uudsusest, aktuaalsusest, minule ja ühiskonnale vajalikkusest. 

Hirsijärv (2005) kirjeldab hea uurimuse alustaladena hea teemavaliku ja uurija huvi olemasolu. Juba teemavalikul puutub uurija kokku eetilise küsimusega, kas valida ühiskonnas moodne teema, mida on kerge koostada, kuid pole eriti oluline, või valida väljakutset pakkuv ja ühiskonnale olulise valupunktiga teema. (Hirsjärvi jt, 2005)

Kirjutis, mis uurimistulemusena valmib on kui jäämäetipp, see on vaid murdosa kogu tehtud tööst. Kogu uurimisprotsessi juhib uurijat kirjutamisel mõtlemise, lugemise, liigitamise ja otsustamise oskus. Hea kirjutamise mõõdupuuks loetakse kirjutaja oskust panna lugejat endaga koos juurdlema uuritava probleemi üle. (Hirsjärvi jt, 2005)

Seega, pean mina ise selle sibula uurimisel olema objektiivne, süsteemne, kriitiline, empaatiline, eetiline, huvituv, uuriv ja analüüsiv - et esile tuua ühiskonna keerukohti puudutav uuem teadmine või arusaam.

Kirjutamine tegevusena on keerukas loomis- ja viimistlusprotsess, mis valmib iga kirjutajal omanäoliselt. Kirjutajate tööviisid on erinevad: mõni kirjutab rohkem läbi, mõni visandab, mõni moodustab peas terveid lõike - need kõik on kirjutise lihvimiseks vajalikud omadused. (Hirsjärvi jt, 2005)

Läbides ainet ELU (Erialasid Lõimiv Uuendus) "Õpiteekondade kavandamine koosdisaini meetodil", mõistsin kui oluline on ka uurija jaoks, et tekiks kas paberil või vähemalt peas visuaalne pilt läbitavast teekonnast ja oodatavast tulemusest. Koosdisain tugineb sotsiaalsele jätkusuutlikkusele ning toetava õpikeskkonna loomisele. Seda kõike on vaja ka uurijal, et tekiksid sisukad, sidusad ja eesmärgiga uurimused. Koosdisaini kavandamine ja mudeli kasutamine on mind nende kahe aasta jooksul palju toetanud, sest grupitööde tegemine lähtuvalt grupi eesmärkidest ja vajadustest on aidanud luua suurepäraseid valminud töid õppeainete läbimisel. Mis on disain? Disaini, ehk vormi loomise eesmärk on lahendada kõige suuremat probleemi. Disaini meetod on minu kui uurija liikumine probleemi tundma õppimisel sügavuti probleemi sisse, küsides küsimusi - küsin - küsin - küsin.

Valides ELU projektide hulgast mind kõnetavat projekti, kõnetas mind koheselt pealkiri "Õpiteekondade kavandamine ja visualiseerimine koosdisaini meetodil" (joonis 1). Koosdisaini kasutatakse sotsiaalsetes ringkondades koos sihtgrupiga lahenduste leidmisel, teadvustatuna, et sihtrühma esindaja on põhiekspert. Probleemi lahendamise juures on oluline jälgida, et mida sügavamalt sõnastad probleemi, seda kiiremini probleem lahti rullub . Probleemi avamise küsimused peavad olema õiges järjekorras - mis on teema millest räägime (mis on õpiteekond, mis on visuaal)? Küsimuste sõnastamisel peab fookus olema õigel sõnal, muidu läheb teema fookus paigast ära. Mina ise olen aastaid kasutanud eesmärkide püstitamisel ja sõnastamisel SMARTA ja 5 miks meetodeid (kirjeldan neid lähemalt enda kui professionaali arengu peatükis). Enda uurimistöö läbiviimisel lähtusin koosdisaini mudeli lähtekohast, et sihtrühma esindaja on ekspert ning see teadmine kujundas minu uurimistöö intervjueeritavate valikut.

Joonis 1. "Koosdisaini visuaal (õpikaart)". Tallinna Ülikooli lektori Helen Arov koostatud.

Joonis 2. "Muutuste mõjuala". Minu koostatud uurimistöö alustamise eel.

Eesmärgi püstitamisel on oluline läbi mõelda ka mõjuala - kelleni tahame jõuda?

Läbides ülikoolis ainet "Ametialane rakenduslik tegevus", kasutasime disainmõtlemise meetodit nii, et peale tulemuste selgumist ja analüüsimist pidime oma töö lõpetama innovatiivse, uuendusliku idee pakkumisega antud valdkonnas. Selle iseseisva töö kõige suurem teadmine, mis minu ajus salvestus on see, et kui panen paika fookust innovatiivsete lähenemiste otsimisel, pakkumisel, esile toomisel, siis oluline on mõista, et ma ei saa muuta inimest, kuid mul on suured võimalused kujundada tema ümber olevat keskkonda, temaga töötamise protsessi.

Enda uurimustöö kavandamisel hoidsin fookuses, kelleni ma tahan enda uurimistööga jõuda ja millist kihti ühiskonnas mõjutada. Joonis 2 on koostatud enne uurimistöö alustamist eesmärgiga, hoida minu enda fookust teema olulisusel ja hoida ka enda motiveerituse taset. Olen korduvalt elus kogenud, et väikesed hoiakute muutused toovad ajapikku esile suured muutused, sest hoiaku muutus minus tekitab minu käitumise muutuse, mis hea tulemuse tekitamise korral on eeskujuks ka teistele - toimub sotsiaalne matkimine (mudeldamine).